Kestliku mandaadi tõestamine

Me elame maailmas, mis muutub üha globaalsemaks. Samuti keskendutakse palju enam keskkonnale ja süsinikuheidete vähendamisele. Globaliseerunud turgudel konkureerivad ettevõtted vajavad nüüd kontrollitud ja võrreldavat dokumentatsiooni toodete ja teenuste keskkonnamõju kohta kogu elutsükli jooksul.

OSLOS, NORRAS TEGUTSEV NORRA EPD liit (EPD Norway) aitab ettevõtetel teavitada oma toodete keskkonnamõjust kontrollitud ja arusaadavate keskkonnadeklaratsioonide abil. Programm tagab, et kõikide toodete EPD-de (Environmental Product Declaration) väljatöötamine toimub vastavalt standarditega ISO 14025, ISO 21930 ja nendega seotud tööstusstandarditega (ehitusmaterjalide puhul EN 15804) sätestatud nõuetele. EPD Norway teeb koostööd teiste EPD programmioperaatoritega üle kogu maailma, mis järgivad samuti ISO 14025 sätteid. Peaaegu igal Euroopa riigil on vähemalt üks EPD programmioperaator. Paljudes muudes maailma riikides on samaväärsed EPD programmioperaatorid.

Mis on EPD?
Norras ja rahvusvaheliselt tunnustatud EPD pakub standardmeetodit toodete valmistamise ja kasutamise mõjude
deklareerimiseks elutsükli hindamise (LCA) kaudu. EPD on kokkuvõtlik dokument, mis võtab standardiseeritud ja objektiivsel viisil kokku komponendi, valmistoote või teenuse keskkonnaprofiili. See luuakse LCA alusel, kooskõlas standardiga ISO 14040-14044. Need standardseeritud meetodid tagavad, et sama tootekategooria keskkonnamõju saab võrrelda erinevate toodetega, olenemata piirkonnast või riigist.

Alates 2015. aastast on Hakon Hauan olnud EPD Norway tegevjuht. Ta kommenteerib: ”Ma ei ole insener. Õppisin Oslos Norra ärikoolis rahvusvahelist majandust ja haldust. Alates 1992. aastast töötasin tegevjuhina Agfa Gevaerti ja Philips Norway tegevjuhina. Töötasin aastaid ka välismaal, sealhulgas Norra valitsuse innovatsioonivaldkonna tegevjuhina Hispaanias, kus vastutasin keskkonnatoetuste ja taastuvenergia- ja keskkonnaprojektide eest. See roll ja minu huvi keskkonna vastu viisid mind lõpuks kandideerimiseni ametikohale EPD Norways.”

EPD Norway on ISO 14025 järgi III tüübi keskkonnadeklaratsiooni programmioperaator. Programm on loonud süsteemi EPD deklaratsioonide kontrollimiseks, registreerimiseks ja avaldamiseks, samuti EPD ja PCR (tootekategooria reeglid) registrite hooldamiseks. EPD Norway on ECO platvormi (mittetulundusühing) kaasasutaja ja liige, mille eesmärk on ühtlustada standardi EN 15804 kasutamise arendamist ehitusmaterjalide EPD-des. Hakon nimetati hiljuti ECO platvormi presidendiks.

Kellel peaks olema EPD?
EPD rakendusalade sihtrühmaks on peamiselt ettevõtjatevaheline segment (B2B), kuid see ei välista B2C-d (ettevõtjalt kliendile). Praeguseks pärineb enamik EPD rakendusalasid ehitus- ja ehitustööstusest, mis on suurim kasvuhoonegaaside heitkoguste tekitaja, aga ka sektor, millel on suurim potentsiaal süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, kuid rakendusalasid pärineb ka teistest tööstussektoritest. Valgustus kuulub näiteks kategooriasse „Ehitusmaterjalid“.

Nagu Hakon Hauan märgib: ”EPD eesmärk on võimaldada kliendil võrrelda keskkonnaprofiili ning teha hinnang ja valik keskkonnadeklaratsiooni alusel. Keskkonnaalaselt saab deklareerida kõike alates kontorimööblist, ehitusprojektis kasutatavast klaasist ja betoonist ning lõpetades valgustite, katusekatete, alumiiniumi ja asfaldiga. Võti on selles, et EPD-d kontrollitakse sõltumatult, tagamaks selle objektiivsus, võrreldavus ja usutavus.”

 

"Niisiis ei ole hind enam ainus tegur, see on seotud ka süsinikujalajäljega, mis võib praegu ja tulevikus muuta paljude ettevõtete ostukäitumist."

Mis on eelised?
Võttes näiteks ehitustööstuse, hinnatakse tooteid ühe tootekategooria reeglistiku (PCR) abil, et tagada sarnaste toodete
järjepidev aruandlus. Euroopa ehitustoodete EPD kasutab kõigi PCR-ide põhivundamendina Euroopa standardit EN 15804, mis tagab, et esitatud teave lähtub samadest elutsükli hindamise (LCA) reeglitest. See tähendab, et kasutatakse samu keskkonnanäitajaid, mis võimaldavad hoone keskkonnamõjude esitamisel ühendada palju erinevaid tooteid. EPD-d peaks alati kontrollima kolmas osapool, kes on tuttav toote kategooriaga.

”Kasu võib tänapäeva globaliseerunud turgudel olla märkimisväärne ja annab teile tõelise konkurentsieelise teiste tarnijate ees, kellel pole EPD-d,” selgitab Hakon. “Esialgu anti EPD-d välja trükitud dokumentide või staatiliste PDF-idena. Selle tulemuseks oli tohutud käsitsi tehtavad pingutused, kuna pdf-i andmeid ei saa lugeda tarkvaraga, näiteks LCA tööriistadega. Seega vajasime digitaalseid EPD-sid.”

Ta jätkab: Nüüd saame pakkuda digitaalset EPD-d XML failivormingus, mida saab lugeda ja kasutada ehitusalaste LCA tööriistadega. Sellel vormingul on paindlikkus kohanduda tulevaste nõuete või erinevate riiklike nõuete ja aluseks olevate standarditega.”

See tähendab, et EPD-d võimaldavad ettevõtte müügi- ja turundusmeeskondadel esitada oma toodete kohta usaldusväärseid ja kontrollitavaid keskkonnaalaseid väiteid, mis suurendab ettevõtte usaldusväärsust ja loob võrdleisvõimaluse sarnaste toodetega.

Hakon selgitab täiendavalt: ”EPD-sid saab kasutada tõhusate
müügivahenditena. Neid saab kasutada infoallikana toodete hankimisel ja ostmisel. Need annavad ostjatele ja asjatundjatele
kindlustunde, et konkreetse toote keskkonnamõju on läbi vaadanud ja kontrollinud elutsükli hindamisega tegelev sõltumatu ekspert.”

”Näeme, et ettevõtted kasutavad oma EPD-sid kogu maailmas ja mitte ainult selles Euroopa riigis, kus nad vastavat EPD-d taotlesid. Euroopas on peamiseks tõukejõuks ehitustööstus, kuna neil on vaja mõõta ja tõendada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Prantsusmaal on siiski on suurim EPD-de sektor elektri-/tehniline tööstus. Kui lähete Lõuna-Koreasse, on see elektroonika. Seetõttu erineb see riigiti.”

Kuidas saada EPD?
Hakon soovitab, et esimese sammuna peaksid EPD-sid kaaluvad ettevõtted, millel on mitu tootmiskohta üle maailma, standardiseerima ning kasutama globaalselt ühte üle EPD programmioperaatorit. See „tsentraliseeritud“ strateegia on kõige kulutõhusam. Teiseks peaksid nad automatiseerima EPD loomise protsessi, mis tähendab mitte enam maksma kolmandate osapoolte EPD konsultantide eest, kes loovad EPD-d käsitsi, mis on kallis ja aeganõudev.

”Hea uudis on see, et tarkvarapakkujad pakuvad nüüd EPDsid genereerivaid tööriistu, millel on sisseehitatud ISO standardid, LCA arvutused, kõik keskkonnanäitajad, erinevate toodete materjalide arv ja nii edasi,” selgitab Hakon. EPD dokumentatsioon peab olema „digitaalne“, et luua hõlpsalt liides ehitusteabe modelleerimise (BIM) tööriistadega. Digitaalne EPD võib osutuda väga kasulikuks ka siis, kui ehitusprojekti eesmärk on saada BREEAM reiting, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud jätkusuutlikkuse hindamismeetod hoone- ja infrastruktuuriprojektide kavandamisel.

EPD-ga valgustitootjaid ei ole veel liiga palju, kuid Saksamaal on üks tootja ja mõned teised on laiali üle Euroopa. Võib-olla võiks Glamox selles valdkonnas juhtrolli võtta!” räägib Hakon. 

Parim on digitaalne ja automatiseeritud teekond
„Sõltub ettevõttest ja selle struktuurist, kuid ma kasutaksin digitaalset, automatiseeritud EPD teekonda esimesest päevast peale. Peate EPD-de osas tegema üksjagu taustatööd. Enamik
neist põhinevad standarditel ja PCR-idel, nii et leiate olemasolevad
reeglid betooni, akende, torustike ja valgustuse jms kohta. Need reeglid on rahvusvahelised, vähemalt Euroopa ehitustööstuse piires. Seega on valgustusele juba kehtestatud reeglid, kuid neid saab veelgi edasi arendada.

Ettevõttel, kes kaalub EPD-d, võib olla tuhandeid erinevaid tooteid, kuid 10% nende müüdavatest toodetest moodustab 90% nende müügikäibest. Sellisel juhul alustate nende toodete EPDdega, et need saaksid kiiresti kas tuua ning anda lähtepunkti edaspidiseks. Glamoxi puhul võiksite alustada nendest valgustustoodetest, mis võiksid toetada kliendi BREEAM sertifikaadi eesmärke.

Jätkusuutlikum väärtusahel
Üks EPD eesmärkidest on aidata teil dokumenteerida ja lõpuks
vähendada teie ettevõtte süsiniku jalajälge. Hakon märgib: „See
paneb teid vaatama, kust ostate kõik oma tooraine, komponendid
ja alamkoostud. Kui ettevõtted hakkavad kasutama EPD-sid, saavad nad väga teadlikuks, kus nad oma toorainet ostavad. Näiteks kasutab Glamox oma valgustites palju alumiiniumi. Kui ostate alumiiniumi Hiinast, on tõenäoline, et sellel on kümme korda suurem süsinikujalajälg kui Euroopa tarnijalt saadud alumiinium. Niisiis ei ole hind enam ainus tegur, see on seotud ka süsinikujalajäljega, mis võib praegu ja tulevikus muuta paljude
ettevõtete ostukäitumist.”

2021-epd-growth-web.png

Allikas: EPD Facts & Figures - Eco Platform en (eco-platform.org)