Kõrge riskiga tööpiirkonnad on ruumid, kus inimesed võivad potentsiaalselt kokku puutuda erinevat tüüpi ohtudega. Ohtlikuks liigitatava olukorra määratlemine sõltub muidugi nii inimese individuaalsest hinnangust kui ka turvavalgustuse projekti koostamisel tehtud riskianalüüsist. Enamasti on aga riskifaktoriteks perioodiline või püsiv rahvahulk, mis võib hädaolukorras evakueerimisel põhjustada stressi suurenemist ja ohustavaid asjaolusid. Teine, väga levinud riskitegur on protsesside või masinate olemasolu, mis tuleb enne evakueerimist välja lülitada.
Riski minimeerimine turvalise evakuatsioonivalgustuse abil
Vastupidiselt ootereziimis valgustusele kuulub kõrge riskiga töökohtade hädavalgustus standardse tähelepanu keskmesse. Seetõttu ei tohi valgustus mitte mingil juhul soodustama tegevuste või protsesside jätkumist, vaid peab täitma ainult nende ohutu seiskamise ja piirkonna elanike viivitamatu evakueerimise tagamise eesmärki. Seda tüüpi hädavalgustust tuleks kasutada ka evakueerimisprotsessi ajal, kui toimub rida sündmusi, mis võivad tekitada ohtliku olukorra (nt evakuatsiooniteede kokkusaamine avariiväljapääsu juures, kuhu võib koguneda palju inimesi).
Kõrge riskiga olukordi võib tekkida siis, kui inimesed ei ole hoonega, milles nad asuvad, kuigi hästi kursis (nt kinosaalides või spordirajatistes). See ei pruugi olla reegel ja selliseid olukordi võib juhtuda ka inimestega, kellel on hoonest ulatuslikud teadmised (nt tehases masinate hooldajad).
Paanika ennetamise prioritiseerimine
Sellegipoolest on kõigil neil juhtudel evakueerimisstandardis määratletutest kõrgemad valgustusparameetrid mõeldud ennekõike paanika vältimiseks ning võimalike takistuste ja evakuatsioonitee enda nähtavuse parandamiseks. Kuid need võimaldavad teil saavutada ka sobiva valgustuse intensiivsuse taseme, et vajalikud masinad või seadmed enne evakueerimist korralikult välja lülitada, et need ei töötaks järelevalveta.
Kõige sagedamini kasutatakse individuaalseid turvavalgustusseadmeid, et tagada sobivad valgustuse intensiivsuse parameetrid kõrge riskiga töökohtades. Arvutusprotsessis tuleb arvestada vajadusega tagada tööruumides sobivad parameetrid. Nõutav ajavahemik elektrikatkestuse tuvastamise ja turvavalgustuse sisselülitamise vahel ei tohiks seda tüüpi valgustite puhul ületada 0,5 s ning kestusaja määrab ruumi kasutaja antud rajatise riskianalüüsi käigus.
EL-i juhised nõuavad nõuetekohaseid evakueerimistingimusi kõigis hõivatud tööruumides
Olulised turvavalgustuse projekteerimise põhimõtted, mida kõrge riskiga tööalade puhul meeles pidada:
- rajatise ja evakuatsiooniteede tundmine
olenevalt ülesandest ja inimestest, kes ruume kasutavad - kestuse aeg
oleneb ülesandest - valgustusseadmete valimine
mis tagab aktiveerimisaja mitte kauem kui 0,5 s pärast elektrikatkestust - asjaolu, et konkreetseid valgustuse nõudeid võib kirjeldada tööstusstandardites või seostada konkreetsete tegevustega.
Näiteks: ujulates "Osalejate ohutusvalgustus" standardi "Valgus ja valgustus – spordivalgustus" ütleb, et ujumisvõistluste ajal peab elektrikatkestuse korral valgustustugevust säilitama vähemalt 5% üldvalgustusest 30 sekundi jooksul pärast elektrikatkestust ja alles pärast seda aega hakkavad kehtima hädavalgustuse standardis kirjeldatud eeskirjad.
Hädavalgustuse nõuded:
Hädavalgustuse ülesande/tegevusala tüüp |
Valgustugevuse (Emin) / valgustatuse tase (Lmin) |
Ebaühtlus (Ud) |
Piirkond |
Kestus |
Aeg 50%/100% valgustustaseme saavutamiseks |
Kõrge riskiga piirkonna valgustus | 10% üldvalgustusest, mitte vähem, kui 15 lx | 0.1 | Tegevuspiirkonnas | Vastavalt tegevuse nõuetele | 5 s |